30 päeva blogimist – mis siis, kui…

Nii imelik on mõelda, et seda väljakutset on jäänud alla nädala! Muidugi tuleb veel palju tööd nende inglise keelsete postitustega 😀

Päev 24 – asjad, mille kohta ma sageli “Mis siis, kui…” ütlen

•Spikerdamine. Ma ei saa öelda, et ma seda tegevust toetaks/propageeriks, aga no on sedagi ette tulnud. Samas aga olen ma sellega veel 4. klassi tasemel, kuna see tekitab minus endiselt ärevust ja ma olen väga tihti endale spikreid valmis teinud ja siis lambist mõelnud “Mis siis, kui ma vahele jään?” ning neid üldse mitte kasutanud.

•Enda arvamuse avaldamine. See on see koht, kus ma võin selle ära teha, aga vaid kindlates situatsioonides. Ka see, et nt siin (veebimaailmas) on lihtsam millegi kohta otse öelda (isegi, kui ma tean, et teen seda täiesti oma nime ja näo alt) kui päriselus. Lihtsalt turgatabki, et “Mis siis, kui x solvub/märkus on kohatu vms?”.

•”Kehakaunistamine”. Ma tahaks väga endale kahte väikest tätoveeringut. Ma ei karda seda tegemise protsessi ega midagi seda. Ei-ei. Ma kardan hetke, mil ma ütlen oma vanematele, et ma tahan neid 😀 “Mis siis, kui nad saavad pahaseks?” on küll teemas, aga olgem ausad – otseselt takistada mind ei saa. Õnneks on sinna veel aega, kuna most likely juhtub see alles siis, kui ma saan 18, kuna nii on mul veel aega mõelda ja ette valmistuda.

Ausalt öeldes rohkem praegu ei meenugi. Las olla.

Räägi kaasa: mida tahad/oled tahtnud teha, aga hakkad mõtlema “Mis siis, kui…”?

Kohtumiseni!

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s